Kuidas pensionipõlve nautida?
Üksindus, kurbus, igavus. Või ka uus algus, rõõm, elamused. Pensioniiga võib tuua mõlemad. See sõltub peamiselt sellest, mida te temalt ootate ja millise tee valite. Oleme kirja pannud mõned nõuanded, mis teie vanaduspõlve väärikalt sisustada võiksid.
Ärge kartke elada isegi siis, kui teist inimest enam teiega pole
Partneri lahkumine on üks raskemaid katsumusi elus. Kuna olite veetnud elu koos, ei tea te enam, kuidas ilma temata elu jätkata. Igatsus, kurbus ja üksindus võivad olla nii suured, et isu ega tuju pole millegi järele. Ükskõik, millises vormis kurbust tunnete, ärge suruge seda alla. On loomulik, et igatseme teist.
Isegi, kui see on alguses raske, õppige endaga olekut nautima. Avastage viise, kuidas oma päeva paremaks muuta. Minge jalutama, lugege või leidke mõni muu hobi, mis rõõmu pakub. Kui tunnete end selles süüdi, siis mõelge sellele vastupidisest vaatenurgast. Kindlasti ei tahaks te, et teie mees või naine pärast teie surma kõigest loobuks. Õnneliku pensionipõlve jaoks on kõige olulisem julgus otsida uusi teid õnneni.
Kasutage terapeutide abi
Oma kurbusest rääkimine aitab end paremini tunda. Kui tunned, et tahaksid oma mure ära rääkida, nõu ja abi saada, siis on olemas erinevaid võimalusi. Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123 (igapäevaselt kell 14–24) või Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19–07).
Küsi nõu ka Peaasi.ee ekspertidelt
Otsi sõpru. Näiteks seenioride klubist.
Kas tahaksid aeg-ajalt kellegagi väljas kohvi joomas käia, aga sul pole kellegagi koos minna? Leidke oma linnas eakate klubi, kus teiesugused inimesed regulaarselt kohtuvad. Selles pole midagi kummalist, pigem vastupidi. Seenioride klubid korraldavad regulaarselt arutelusid ja loenguid.
- Näiteks toimuvad Tallinna Keskraamatukogus põnevad seenioride klubi kohtumised
- Siit leiad infot pealinna eakate päevakeskuste kohta
- Eesti valdades tegutsevad erinevad eakate klubid. Näiteks Kilingi-Nõmmel toimuva kohta saad lugeda siit
- Näiteks tegutseb Pärnus Eakate ühing
Võta ühendust oma kohaliku omavalitsusega ja uuri, mis vormis ja millal eakad kohtuvad. Kindlasti leiad endale mõne tegevuse või seltsi, mis hingele kosutust annab.
KUI KARU TULEB. Ehk ärevus versus hirm
Saatesarja kuuendas episoodis on külas on Remedio.ee kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Dagmar Ainsoo, kel on oskus imelihtsalt lahti seletada terminid nimega ärevus ja hirm. Seda saadet võiksid kuulata või artiklit lugeda kõik ärevushäirete käes vaevlevad inimesed, sest mitmete humoorikate näidetega vestluse läbi mõistad ennast või ärevat lähedast ehk palju paremini. Saatejuht on Taavet Kase.
Televiisori pult muutus mingisuguseks arusaamatuks mustaks asjaks ehk Elu dementsusega lähedasega
Podcast’i „Nähtamatud“ viiendas episoodis räägime sellest, mis juhtub siis, kui ühel hetkel hakkab lähedane veidralt käituma: vähehaaval hakkavad kaduma lihtsad igapäevased oskused nagu telefoni või televiisori kasutamine, orienteerumine või söömine. 80% inimestest arvab, et dementsus on vananemise normaalne osa, aga see väide on väär. Kuidas haigust nimega dementsus ära tunda ja mismoodi lähedast selles aidata?
SOTSIAALTÖÖTAJAT ÄHVARDATI NOAGA: „Kui midagi valesti liigutad, võid olla surmalaps.“ Mis toimub teenusemajades?
Podcasti „Nähtamatud“ neljandas episoodis on külas tegevusjuhendaja Ly Ristikivi, kes räägib avameelselt teenusemajades toimuvast, mida avalikkus ettegi ei kujuta. Põnevat vestlust juhib Taavet Kase.