Kuidas pensionipõlve nautida?
Üksindus, kurbus, igavus. Või ka uus algus, rõõm, elamused. Pensioniiga võib tuua mõlemad. See sõltub peamiselt sellest, mida te temalt ootate ja millise tee valite. Oleme kirja pannud mõned nõuanded, mis teie vanaduspõlve väärikalt sisustada võiksid.
Ärge kartke elada isegi siis, kui teist inimest enam teiega pole
Partneri lahkumine on üks raskemaid katsumusi elus. Kuna olite veetnud elu koos, ei tea te enam, kuidas ilma temata elu jätkata. Igatsus, kurbus ja üksindus võivad olla nii suured, et isu ega tuju pole millegi järele. Ükskõik, millises vormis kurbust tunnete, ärge suruge seda alla. On loomulik, et igatseme teist.
Isegi, kui see on alguses raske, õppige endaga olekut nautima. Avastage viise, kuidas oma päeva paremaks muuta. Minge jalutama, lugege või leidke mõni muu hobi, mis rõõmu pakub. Kui tunnete end selles süüdi, siis mõelge sellele vastupidisest vaatenurgast. Kindlasti ei tahaks te, et teie mees või naine pärast teie surma kõigest loobuks. Õnneliku pensionipõlve jaoks on kõige olulisem julgus otsida uusi teid õnneni.
Kasutage terapeutide abi
Oma kurbusest rääkimine aitab end paremini tunda. Kui tunned, et tahaksid oma mure ära rääkida, nõu ja abi saada, siis on olemas erinevaid võimalusi. Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123 (igapäevaselt kell 14–24) või Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19–07).
Küsi nõu ka Peaasi.ee ekspertidelt
Otsi sõpru. Näiteks seenioride klubist.
Kas tahaksid aeg-ajalt kellegagi väljas kohvi joomas käia, aga sul pole kellegagi koos minna? Leidke oma linnas eakate klubi, kus teiesugused inimesed regulaarselt kohtuvad. Selles pole midagi kummalist, pigem vastupidi. Seenioride klubid korraldavad regulaarselt arutelusid ja loenguid.
- Näiteks toimuvad Tallinna Keskraamatukogus põnevad seenioride klubi kohtumised
- Siit leiad infot pealinna eakate päevakeskuste kohta
- Eesti valdades tegutsevad erinevad eakate klubid. Näiteks Kilingi-Nõmmel toimuva kohta saad lugeda siit
- Näiteks tegutseb Pärnus Eakate ühing
Võta ühendust oma kohaliku omavalitsusega ja uuri, mis vormis ja millal eakad kohtuvad. Kindlasti leiad endale mõne tegevuse või seltsi, mis hingele kosutust annab.
Füüsilist vägivalda on aina vähem. Naiste tugikeskustesse pöördutakse eeskätt vaimse vägivalla tõttu
„Nähtamatud“ 13. osas uurime, mida näitavad Eesti tugikeskustesse pöördumised, sealhulgas mida naised tugikeskustelt ootavad ja mida keskused pakuvad. Olgu siinkohal rõhutatud, et tugikeskuste poole saab pöörduda ka ilma isikuandmeid avaldamata – see võiks julgustada sinna pöörduma neid, kes seda teisel juhul ei teeks. Külas on Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja Vaike Pähn. Saadet juhib Taavet Kase.
Inimesed tihti ei julge või ei oska pöörduda abi saamiseks elukohajärgse omavalitsuse poole, isegi esmaste muredega
Juhtumikorraldaja on spetsialist, kes toetab tööotsijaid nende teekonnal, aidates lahendada erinevaid tööotsinguid takistavaid probleeme – olgu need seotud tervise, elukorralduse või vajadusega ümber orienteeruda uuele ametile. Tihti inimesed ei teagi sellest teenusest ega oska seda küsida. Kuigi esmaseks kontaktiks Töötukassas on töövahenduskonsultant, suunatakse keerulisematel juhtudel inimene juhtumikorraldaja juurde.
Arvamus, et inimene, kes räägib enesetapust, seda kunagi ei tee, on stereotüüp
Kuidas peaksid lähedased tegelema olukorraga, kus nad avastavad, et keegi nende lähikonnast on endalt elu võtnud? Sellest teemast ei taheta väga rääkida ja see on kuhugi vaiba alla ära pühitud, aga täna räägime. Podcasti „Nähtamatud“ 11. osas on külas on Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. Saadet juhib Taavet Kase.