Uuring

Uuring kinnitab: Eestis on 178 000 „nähtamatut“ sotsiaalsest tõrjutusest ohustatud inimest, Baltimaades kokku 957 000.

Baltimaades viidi esmakordselt läbi võrdlusuuring, et selgitada välja, milline on nende inimeste osakaal, kes on majanduslikult ja/või sotsiaalselt ühiskonnast tõrjutud või märkimisväärses tõrjutuse ohus. Balti riikides kõige enam on „nähtamatuid“ (ing k „invisibles“) Lätis, Eestis on nende osakaal elanikkonnas kõige väiksem.

Uuringu eesmärgiks oli tuvastada ja iseloomustada Baltimaades elavaid sotsiaalseid gruppe, kellel on erinevatel põhjustel raskendatud ühiskonda integreerumine ja igapäevaeluga hakkama saamine. 

RISEBA Riia Rakenduskõrgkooli eestvedamisel ja Norstati läbi viidud uuringust ilmneb, et selliste inimeste osakaal, keda võib pidada „nähtamatuks,“ on ühiskonnas märkimisväärne. Teadlastel õnnestus muuhulgas tuvastada „nähtamatud“  elanikkonna rühmad. Nende seas on näiteks madalapalgalised lahutatud inimesed, madala haridustasemega erivajadusega inimesed või inimesed, kellele ei anta laenu.

Uuringu tulemusel selgub, et Eestis on ligi 178 000, Lätis 396 000 ja Leedus 410 000 kirjeldatud sihtgruppi kuuluvat “nähtamatut” inimest. 18–74-aastase elanikkonna seast moodustab “nähtamatute” osakaal Eestis 18,9%, Leedus 20% ja Lätis 27,6%.

Võrdlusuuring toob muuhulgas välja, et majanduslikult ebasoodsas olukorras on 135 000 Eestimaa inimest ja 219 000 on saanud eitava otsuse laenusoovile.

Uuring tõi välja 14 riskitegurit, mis üldjuhul kombineerudes „nähtamatuid“ inimesi mõjutavad. Suur osa sotsiaalsest tõrjutusest mõjutatud või ohustatud inimestest on kaotanud regulaarse sissetuleku, neil on raskused uue töökoha leidmisel, neil puuduvad või on ebapiisavad säästud, neid iseloomustab ebapiisav finantskirjaoskus, nad on sotsiaalselt pigem isoleeritud ning ebakindlamad.