Ravimata ärevus võib takistada täisväärtusliku elu elamist. Anname sulle nõu, kuidas õppida ärevusega koostööd tegema, et see sind milleski ei piiraks.
Mis on ärevus ja kuidas see avaldub?
Ärevus on ebameeldiv tunne, mis tekitab meis hirmu, muret ja ebakindlust. Hetkel, kui see meid tabab, võib selle intensiivsus suureneda, täites spektri väiksemast pingest kuni paanikani. Ärevus tuleneb tavaliselt pikaajalistest probleemidest.
Ärevus võib avalduda ka füüsiliselt. Selle sümptomite hulka kuuluvad:
- higistamine
- seedeprobleemid ja kõhukinnisus
- halb enesetunne
- pigistustunne rinnus ja tunne, nagu te ei saaks hingata
- lihaspinged
- peavalud ja keskendumisraskused
See kõik võib osutuda nii ebameeldivaks, et ajapikku hakkame soovima vältida olukordi, mis meis ärevuse vallandavad. Kergema vastupanu teed mineku asemel peaks probleemiga tegelema, otsima selle tegeliku põhjuse ja selle lahendama.
Mis aitab ärevuse vastu
Ärevus võib tabada meist igaüht. Mõnikord on see normaalne reaktsioon stressirohketele olukordadele, kuid kui see muutub püsivaks ja raskesti juhitavaks, võib see piirata meie võimet täiel rinnal elada. Seetõttu on oluline ärevusest üle saada aeglaselt ja järk-järgult. Mis saab selle vastu aidata?
1. Ärevuse äratundmine
Esimene samm ärevusest ülesaamiseks on äratundmine, et me seda üldse kogeme ja millistes olukordades see juhtub. Ärevusel on tavaliselt mingi varjatud põhjus, millest me sageli isegi ei tea. Proovige endalt küsida, miks tunnete end haigena? Mõtle, kust need tunded tulevad ja mida sa täpselt kardad.
2. Lõõgastustehnikad
Ärevust võivad vähendada erinevad lõõgastustehnikad nagu sügav hingamine, meditatsioon ja jooga. Keskendu oma hingamisele ja proovi erinevaid hingamisharjutusi, mida saad kasutada regulaarselt kogu päeva jooksul või sel kriitilisel ajahetkel, kui ärevus sind halvab.
3. Füüsiline aktiivsus
Alati on öeldud: terves kehas terve vaim. Kuigi see võib kõlada klišeena, on see paljudel juhtudel tõsi. Liikumine on inimesele loomulik ja aitab ärevuse vastu.
Sa ei pea mitu korda nädalas jõusaalis käima, vaid lihtsalt jalutama, jooksma, ujuma või lihtsalt kodus trenni tegema. Sest füüsiline pingutus vabastab kehas endorfiine (tuntud kui “õnnehormoonid”), mis aitavad ärevuse vastu.
4. Toetus oma lähedastelt
Kas sa ei tunne end hästi? Räägi sellest. Ära hoia seda enda teada ja räägi sõbra, partneri või perega. Andes oma tunnetele kuju ja nendest rääkides korrastate oma mõtteid ja tundeid. Lisaks saate oma olukorrale ka teise vaatenurga ja ehk leiate koos lahenduse, millele ilma kellegi teise arvamuseta poleks mõelnudki.
5. Teraapia
Kui ärevus mõjutab sinu elu põhjalikult ja võitled sellega edutult, küsi professionaalset abi. Selles pole midagi imelikku – teraapias käib tänapäeval üha rohkem inimesi ning psühholoogi või terapeudi leiab Interneti abil hõlpsasti. Oluline on vabaneda häbist selle mõtte ees ja mõista, et kui registreerud teraapiasse, ei ole see ebaõnnestumine, vaid pigem suur julgus ning valmisolek oma elu muuta.
Tasuta teraapia ja psühholoogid
Tänapäeval on teraapias käimiseks palju võimalusi. Saate terapeudiga vestelda ka veebivideokõnede abil.
Kui otsid tasuta teraapiat või psühholoogi, on olemas nõustamiskeskused või hädaabitelefonid, kuhu saate helistada ja oma probleemi üksikasjalikult arutada.
Uuri näiteks:
noustamine.peaasi.ee
www.palunabi.ee
www.sm.ee
