„Nähtamatud“ on podcast, kus keskendume ühiskonna probleemidele ja inimestele, kes jäävad mõnikord nähtamatuks. Tänases, 12. osas räägime Töötukassa esindaja Anna Averjanoviga ametikohast nimega juhtumikorraldaja. Saadet juhib Taavet Kase.
Podcasti link: www.ohtuleht.ee
Mina kuulsin sellest ametist hiljuti esimest korda. Räägi, mida teeb Töötukassas juhtumikorraldaja?
Juhtumikorraldaja on Töötukassa nõustaja, kes toetab tööotsijat tema tööotsingu teekonnal. Ka nimi ütleb, et nagu natuke korraldab ehk siis nõustab ja toetab neid inimesi, kes vajavad töö otsimisel rohkem tuge, kui töö leidmine ei suju. Võib-olla on eelnevalt vaja leida lahendus mõnedele muudele probleemidele või takistustele, mis võivad olla seotud tervisega või elukorralduslike küsimustega, kus endal on keeruline lahendust leida. Või on vaja tööturul ümber orienteeruda, kuna tänane amet mingil põhjusel ei sobi ning vaja on uuesti tööle tagasi liikuda. Siin saabki juhtumikorraldaja toetada, nõustada ja avatud vestluses lahendusi leida. Oluline osa siinkohal on kaasata ka meie võrgustiku toetavaid teenuseid.
Inimese esimesel pöördumisel Töötukassasse ei ole kõige esmaseks kontaktiks juhtumikorraldaja. Esimene nõustaja on töövahenduskonsultant, kes vestluse läbi viib. Töövahenduskonsultant uurib, kuidas inimesel tööotsingud lähevad, millist tuge ja abi ta seal vajab, kas tema juures veedetud ajast ja teadmistest piisab, või on vaja juhtumikorraldaja tuge. Vahel toimub see paari kuu jooksul, teinekord selgub selles vestluses kohe, et siin on mõistlikum juhtumikorraldaja abi kaasata. Siis tuleb põhjalikumalt uurida, miks ei ole õnnestunud tööd leida, millised on takistused ja millist abi või tuge inimene veel võib vajada, et tööle tagasi liikuda.
Saan aru, et töövahenduskonsultant läheneb igale inimesele personaalselt.
Ikka personaalselt.
Kui palju on inimesed teadlikud juhtumikorraldaja teenusest? Kui inimene pöördub Töötukassasse, kas siis enamasti on tema eesmärk leida võimalikult kiirelt uus töökoht või tullakse ka sellise plaaniga, et ma tahan oma karjääriellu sügavamalt sisse vaadata ja soovin kohe juhtumikorraldaja juurde minna?
Enamasti inimene ise ei oska juhtumikorraldajat küsida. Soovid või ootused, millega nad pöörduvad, on väga erinevad. Kes on töö kaotanud, kes soovib võimalikult kiiresti tööd leida ja tegutseb selles suunas. Teinekord on inimesi, kes pöörduvad meie poole läbi muu vajaduse, näiteks on ilmnenud mõni tervislik probleem, mille tõttu tuleb arsti juurde pöörduda, kuid selleks on vaja ravikindlustust.
Juhtumikorraldaja on huvitav sõna, see justkui viitab sellele, et inimese elus on olnud mingi juhtum, mida on vaja siis korraldada. Ja võib tekkida esmane stereotüüpne arvamus, et juhtumikorraldaja tegeleb väga keeruliste karakteritega, olgu need eksvangid, narkomaanid, inimesed, kes on tõesti hammasrataste vahele jäänud. Millised need inimesed on, kes juhtumikorraldaja poole suunatakse või ise sinna pöörduvad?
Inimesed on väga erinevad. Ei saa öelda, et midagi peab väga halvasti olema. Väga erinevad asjaolud võivad inimest mõjutada.
Juhtumikorraldaja kõige suurem rõõm on see, kui tööle läinud inimene annab tagasisidet, et olen leidnud töö, mul on kõik nüüd hästi või hakkab laabuma.
Toome ekstreemse näite. Pöörduja on sõltuvusliku käitumisega, no näiteks alkohoolik. Kas juhtumikorraldaja suunab selle inimese kuhugi ravile või kuidas ta sellistele probleemidele läheneb?
Juhtumikorraldaja üksi kõiki muresid lahendada ei saa, siin tulevadki appi erinevad teenused ja sellise loo puhul ka koostöö kohaliku omavalitsusega. Inimene saab esmalt tuge näiteks sõltuvusprobleemi osas.
Inimesed tihti ei julge või ei oska pöörduda abi saamiseks enda elukohajärgse omavalitsuse poole, isegi esmaste muredega nagu toidu, riiete ja elukohaga seotud küsimusega. Juhtumikorraldaja võtabki arvesse suuremat pilti, sest on väga raske inimeselt eeldada, et ta uue töö leiab, kui ta peab tegelema mingite argipäevaste probleemidega. Enne tuleb tema kodu korda teha, kui ta tööle saab minna.
Aitame ka inimesi, kes soovivad teha väga suurt tõusu karjääriredelil, arvestades, mida nad on enne teinud, mis on nende hobid, huvid, mõtted ka ettevõtluse suunas. Seejärel vaatame, mida selleks õppida ja milline võiks olla õpinguteekond – kas tuleks minna tasemeõppesse, kutsekooli, kõrgkooli või piisab uue suuna võtmiseks mõnest koolitusest.
Ma kujutan ette, et juhtumikorraldaja juures võibki välja tulla erinevaid asju, näiteks kui inimesel on tervislikud probleemid, siis lõpuks tuleb välja, et ta ei tohikski enam katuseid paigaldada. Aga kuidas inimesed sellest rohkem teadlikuks teha, et neil üldse on selline võimalus Töötukassasse pöördudes? Et inimene ei jääks mingisugusesse elumustrisse, kus on samad probleemid, mis tegelikult teda ei toeta, ei tee õnnelikuks; et ta ei pöörduks Töötukassasse eesmärgiga saada kähku uus töökoht, mis on enam-vähem koopia eelnevast.
Nõustamises on hästi oluline avatus, et me räägime, kuidas tal eelnevas töökohas läks. Kui on teada, et inimesel on tervisega mingeid takistusi, see on mõjutanud eelnevat töösuhet või töösuhte lõppemist, siis nõustaja ka küsib, et kuidas see mõjutas ja kas ta täna saab jätkata samal ametikohal või pigem peaks vaatama midagi muud, et tööelu ja karjäär oleks kestev ning tervist säästev.
Meie poole võib pöörduda ka töötav inimene, kes tunneb, et tal on soov või vajadus töökohta vahetada, olgu tervislikel või mingitel muudel põhjustel.
Et enne ei pea töötuks jääma.
Ei pea.
