Kas tunned end kurnatuna? Stressis? Pidevalt pinge all? Võib-olla on see lihtsalt hetkeline ja läheb ajaga üle. Kuid võib-olla on see läbipõlemine ja peaksid oma probleemidele tähelepanu pöörama.
Artiklis räägime:
- Mis on läbipõlemise sündroom?
- Läbipõlemise sümptomid
- Mis vahe on läbipõlemisel ja depressioonil?
- Kuidas läbipõlemisega toime tulla
- Töökoha vahetus
Professionaalne abi
Mis on läbipõlemise sündroom?
Läbipõlemissündroom on psühholoogiline kurnatuse seisund, mis on pikaajalise stressi tagajärg. Sageli seisavad sellega silmitsi õpetajad, sotsiaaltöötajad ja inimesed, kes vastutavad teiste eest.
Läbipõlemissündroomi juures on kõige salakavalam see, et selle algus on hoomamatu, aeglane ja hiiliv. Seetõttu panevad paljud inimesed seda tähele alles siis, kui on juba liiga hilja. Seega, kui märkad enda juures järgmisi sümptomeid, reageeri kohe:
Läbipõlemise sümptomid
Läbipõlemise sümptomid võivad olla füüsilised või psühholoogilised. Kõige sagedamini hõlmavad need järgmist:
- Pikaajaline väsimus
- Unetus
- Pessimism ja küünilisus
- Vastumeelsus toidu vastu
- Vastumeelsus toidu vastu
- Tähelepanu halvenemine ja keskendumisraskused
- Lootusetuse, viha või apaatia tunne
Inimesed, kes hakkavad põdema läbipõlemist, tunnevad end tavaliselt väsinuna, kuid nad ei saa öösel sügavat und. Mida väsinumad nad on (ja mida lähemal läbipõlemisele), seda suuremad on nende uneprobleemid.
Mõned ei naudi enam oma tööd, osad peavad end selleks sundima, teised võivad end tööl füüsiliselt või vaimselt haigena tunda. Järgmisel päeval tööle mineku mõttel valdab inimest ärevus ja halb tuju. Mõned võivad isegi kaotada söögiisu ja muutuda üha apaatsemaks.
Igaüks võib aeg-ajalt kogeda sarnaseid tundeid. Aga kui need püsivad pikemat aega, tuleks hakata nendega tegelema. Aja jooksul võivad need areneda psühholoogilisteks probleemideks. Samal ajal on võimalik, et need hakkavad negatiivselt mõjutama mitte ainult sind ennast, vaid ka sind ümbritsevaid inimesi — partnerit, sõpru, perekonda.
Mis vahe on läbipõlemisel ja depressioonil?
Kuigi läbipõlemise ja depressiooni sümptomid on mõnevõrra sarnased, on need erinevat tüüpi probleemid ja need väärivad eraldi käsitlemist.
Kui läbipõlemist iseloomustavad tavaliselt demotivatsioon ja kurnatus, siis depressiooni sümptomid on selles osas teravamad – depressiooni all kannataval inimesel tekib tugev lootusetus, millega võivad kaasneda enesetapumõtted ja kalduvused.
Läbipõlemissündroomi puhul selliseid sümptomeid ei esine. Ravimata läbipõlemine võib aga muutuda depressiooniks ja need kaks probleemi on kahjuks omavahel põimunud.
Kuidas läbipõlemisega toime tulla
Peamine ja kõige olulisem samm, millest alustada, on tunnistada, et sinu enesetunne pole hea. Mitte välja vabandada oma väsimust, mitte öelda endale, et see läheb ajaga üle, vaid tunnistada, et olek, milles oled, käib üle jõu ja sa ei taha niimoodi jätkata. Mõned võimalused sellega tegeleda on näiteks:
Töökoha vahetus
Kui tunned, et töö on sind pikaajaliselt kurnanud, on aeg muutusteks. See ei pea olema ainult valdkonna sees toimunud muutus. Võid alustada uuesti hoopis mujal. Keskkonnas, mis annab energiat, mitte ei võta seda ära.
Heida pilt peale Töötukassa pakutavatele tööpakkumistele ja kursustele: www.tootukassa.ee
Professionaalne abi
Olenemata sellest, kas otsustad asuda uuele tööle või mitte, on alati hea mõte rääkida oma olukorrast kellegagi, kes saab sind juhendada või sinu muret jagada. Üha enam inimesi otsib tänapäeval abi teraapiast ja psühholoogilt (eriti pärast meile kõigile vaimselt koormavat covidi-pandeemiat). Häbeneda pole kindlasti midagi, vastupidi – abivajaduse tunnistamine on märk suurest julgusest ja jõust.
Kelle poole pöörduda?
6314300 psühholoogilise kriisiabi telefon (tööpäeviti kl 9–20)
731 8764 Valvearsti/valveõe telefon (Psühhiaatriakliiniku erakorraline vastuvõtt Tartus, Raja 31, kabinet B 1002, I korrus)
6142644 registratuur PERH Psühhiaatriapolikliinik, Paldiski mnt 52, Tallinnas
116 111 Lasteabi infoliin, nii lastele, noortele ja täiskasvanutele. Tasuta, anonüümne ja 24/7
116 123 emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga päev kl 10–24)
6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) eluliini telefon (iga päev kl 19–07)
