IPF Digital panustas Baltikumis eelmisel aastal läbi viidud uuringusse, mille eesmärk oli Balti riikides üles leida nähtamatud inimesed. Kes nad on, milliseid muresid kannavad ja kuidas mõjutab nähtamatuid gruppe Eesti majandusseis? Podcast „Nähtamatud“ hakkab selle üle arutlema ning lahendusi otsima. Esimese episoodi külalised on IPF Digital esindaja Siim Juks ja Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. Saadet juhib Taavet Kase.
Podcast link: www.ohtuleht.ee
Ühest vastust nende inimeste kirjeldamiseks ei olegi, kuid IPF Digital esindaja Siim Juks defineerib nähtamatust nii: „Need on inimesed, kes hommikul ärgates või õhtul koju minnes mõtlevad, et elu pole päris see, mida oleks oodanud. Tekib nähtamatuse tunne: sa ei tunne ennast kaasatuna, täisväärtuslikuna, tunned end võib-olla tõrjutuna. See tähendab eemale jäämist.“
Uuring kaasas neli ja pool tuhat vastajat, igast Balti riigist 1500, millest tuli välja, et erinevate kriteeriumite alusel on 20% inimesi nähtamatud. Lätis oli see näitaja üle 27%, Leedus üle 20% ja Eestis 18%.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp leiab, et liigume viie Euroopa kõige kallima riigi suunas. „Kui väga tihti räägime, et Eurostati andmetel on „meil praegu“, rõhk sõnal „praegu“, siis me räägime hindadest või hinnatasemest 2023. aastal ja „meil siin praegu“ ei ole üldse nii. Meil on tänavu olnud kiirem hinnakasv, tarbijahinnaindeks ületab selle aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes kolme protsenti,“ jagab ta.
„Oleme ju tõstnud ka käibemaksumäära tänavu aasta alguses, mis tõi välja veel kaootilisema hinnatõusu ja veel suurema, kui käibemaksutõus aritmeetiliselt oleks andnud. Ehk et see kõik, millest me räägime, on statistikas juba ära olnud. Täna oleme juba astunud esimese sammu lähemale (Euroopa kõige kallima riigi – toimetatud) esiviisikule juba sellepärast, et oleme oma käibemaksumäära tõstnud, meil on kiirem kallinemine olnud ja vähe sellest: tegelikult me kavandame seda ka järgmiseks aastaks, astudes kindlalt taas sammu kallimate riikide hulka,“ näeb Raudsepp kahetsusväärset tendentsi.
Eestis on ootamatult kallid jalanõud
„Kui paar aastat tagasi kasvasid toiduainete hinnad kahe aastaga 40%, harjusime hinnatõusudega nii ära, et kui miski asi kallines 5 või 10%, polnud see meie jaoks enam mitte mingi probleem. See on vale. Tegelikult peaksime hinnatõusude suhtes olema märksa tähelepanelikumad, reageerima ning jätma kauba ostmata, mitte mõtlema, et kõiki hindu tõstetaksegi kiires tempos,“ jagab Raudsepp.
Statistika näitab, et aastal 2023 olime Euroopas oma hinnatasemelt 8. kohal. Riidekaupadelt platseerusime 5. kohale. Ka jalanõude hinnad olid viie kõige kallima riigi tasemel ehk tegelikult olimegi juba viie kõige kallima riigi seas.
Põhjus, miks kallinesid seesuguses tempos just need kolm tootegruppi, seisneb asjaolus, et tegu on väikese sissetulekuga inimese tarbimismudeliga. „Olles kodukulud ära maksnud, teinud ära laenumaksed, ega tal väga palju raha muuks ei jäägi. Ükskord ma tegin ka sellise järelduse, et vaene on Eestis väga kallis olla. Vaese inimese tarbimist ei kaitse ka madalam käibemaksumäär toiduainetele. Me liigume järgmisel aastal Euroopa tippu – ainult Taani toidukaup on kõrgemalt maksustatud kui Eesti oma,“ järeldab Raudsepp.
Väljapääsuteeks on uued oskused
IPF Digital esindaja Siim Juks toob välja, et mida kaugemale inimese elu või töökoht pealinnast jääb, seda suuremad käärid on inimeste sissetulekute vahel. Ühtpidi peegeldab töötasu inimesele tagasi seda, kui väärtuslik ta ühiskonna jaoks on, teistpidi ei ela inimesed ainult raha pärast. See on aga juba personaalne küsimus, kas jääda kodukohta või minna suurde linna paremat palka teenima. Uuring tõi välja, et ühtpidi määrab palk nähtamatust, aga teistpidi on olulised ka sotsiaalsed suhted ja väga tähtis on hariduspool. Mida madalam on inimese haridustase, seda suurem on šanss ka nähtamatuks jääda. Seega on lahenduseks uute oskuste omandamine, on mõlemad saatekülalised ühel meelel.
Keskmine palk ületas 2000 euro piiri. Kui uurida, kas hinnarallit on võimalik tagasi keerata, vastab Raudsepp konkreetselt: „Ei. Vaatame ajalukku. Ainult kahel korral on toimunud väike tagasiminek toidukorvi maksumuses. Ühel korral oli see masu ajal. Hiljem on olnud üks tagasilangus veel.“
2012–2023 on Eesti olnud majapidamiskulusid vaadates kõige enam kallinenud riik Euroopas. „Selle aja jooksul on n. ö kallid riigid tulnud hinnatasemelt võrrelduna keskmisega sellele keskmisele lähemale ja meie, kes me oleme ajalooliselt olnud odavamad keskmisest, liigume nüüd ka keskmisele lähemale ja mõnes rühmas juba oluliselt üle keskmise. See on tendents, mille vastu ei saa ja ei ole mõtet hakata ka,“ selgitab Raudsepp.
„Me oleme seda korra juba tõestanud, et maksude tõus, esimesel juhul aasta alguse käibemaksutõus, tõstab hindu ja pikendab majanduslangust. Ja nüüd läheme täpselt sama asjaga ja palju suuremas mastaabis järgmisel aastal tegema sama. Aga ma olen arvamusel, et tulemus sama asja tehes ei saa olla erinev,“ on Raudsepp veendunud. Konjunktuuriuuring näitab täna kõikides ärivaldkondades hinnatõusuootust.
Kas nähtamatute grupist on võimalik kuidagi välja jõuda ja kuidas? „Halb uudis on see, et seda ei saa ümber keerata. Hea uudis on see, et sellest saab välja tulla,“ vastab Siim Juks. Ta selgitab, et iga inimene võiks teha enda kohta auditi ehk enesehindamise sellest, mida iseenda juures muuta. Hinnata tuleks neid aspekte: kas mul on võimalik midagi juurde õppida? Kas mul on võimalik mõningad kulutused pausile panna? Kusjuures viimasega saab anda toodete ja teenusepakkujatele ka märku, et te pole hetkehinnatasemega nõus, soovitab Juks. Ei ole vaja olla vait ja eestlaslikult ära kannatada.
Põhjus, miks paljud inimesed tööturult eemale jäävad, seisneb ka lähedaste hoolduses. Oleks palju kasu sellest, kui riiklik süsteem aitaks seda survet leevendada, tõdeb IPF Digital esindaja Siim Juks.
Peeter Raudsepp võtab kokku, et varem või hiljem oleme tarbijate ja kodanikena kõik nähtamatud. Ta põhjendab seda sellega, et alati räägitakse, et meil läheb maruhästi ja sügisest hakkab majandus kasvama ning probleemi ju ei olegi. Kunagi toodi isegi sisse võrdlus „asjad paremini kui Leedus“. Kõike põhjendatakse sellega, et keskmine palk on kasvanud kiiremini kui tarbijahinnaindeks. Aga määratlemine läbi keskmise tegelikult ei kirjelda konkreetselt kedagi meist, igaüks tahab olla keskmisest parem. Läbi oma majandusliku edukuse ja toimetuleku oleme identifitseerinud ennast väga pikka aega. Majandusasjad ja isiklik hästi toimetulemine on väga sügavalt iga eestlase DNAs.
