Podcastide sari „Nähtamatud“ on jõudnud kümnenda saateni. Ka seekord aitame veidikenegi nähtavamaks saada olulisel osal ühiskonnast – pea iga viies Eestimaa elanik ei tule endaga piisavalt toime. Külas on sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Kaie Pukk, kes räägib toimetulekutoetusest ja selle saajatest. Saadet juhib Taavet Kase.
Podcasti link: www.ohtuleht.ee
Mis on toimetulekutoetus?
Toimetulekutoetus on riigipoolne abi puuduses inimesele või leibkonnale, kes ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemide abil tagada endale esmaseid vahendeid toimetulekuks.
Neil jääb kuu lõpus raha puudu?
Jah. Toimetulekutoetust on õigus saada neil, kes saavad alla toimetuleku piiri sissetulekut. Toimetulekupiiriks on hetkel 200 eurot. Kui peres on teine täiskasvanu, siis tema toimetulekupiir on 80% sellest ehk 160 eurot. Alaealisel lapsel on toimetulekupiir 120% sellest ehk 240 eurot. Näiteks kui on neljaliikmeline pere, kus on 2 täiskasvanut ja 2 last, siis nende toimetulekupiir on 840 eurot. See on summa, mis peaks jääma kätte peale eluasemekulude tasumist.
Toetuse arvestuse aluseks on üksi elava inimese või leibkonna netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ja toimetulekupiir. Selle arvutuse põhjal selgub, kui palju inimesel toimetulekust puudu on ja selle võrra ta saab toimetulekutoetust.
Ega sinna alla ei kuulu autoliisingud vms?
Ei, sinna alla kuuluvad ainult eluasemekulud: üür, eluasemelaen, eluasemekulud (küte, kommunaalteenused jne).
Mille järgi pannakse paika see piir, et ühele inimesele peab kätte jääma 200 eurot jne, nagu sa enne seletasid?
Statistikaamet toob välja arvestusliku elatusmiinimumi, kus arvestatakse välja minimaalsed kulutused ühele inimesele. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu riigieelarve seadusega.
Nagu aru saan, siis see 200eurone piir peaks tähendama seda, et kui inimene on oma elatuskulud ära maksnud, siis söögi ja muude tarbeesemete peale peaks tal kätte jääma 200 eurot ja sellega peaks ta hakkama saama?
Jah.
Kas sotsiaalministeeriumisse jõuab ka tagasisidet, et see piir on liiga madal?
Jah, on olnud küll kodanike kirju ja ka KOV-id on öelnud, et seda piiri tõstetaks. Oleme teinud ka arvutuse, kas seda on vaja tõsta ja selgub, et toimetulekupiiri tuleks tõsta.
Kui palju seda tuleks tõsta?
Praeguse arvestuse kohaselt 20 euro võrra.
Kui paljud inimesed Eestis toimetulekutoetust saavad?
Täpsem arv selgub jaanuari lõpus, aga praeguste andmete põhjal oli eelmisel aastal ligikaudu 15 500 leibkonda, kes toimetulekutoetust said – üle 37 000 leibkonna liikme.
Kas nad on perekonnad või üksikud inimesed?
Eelmisel aastal olid ca 5400 leibkonda lastega peredega ja keskeltläbi 5000 leibkonda nendest on ajutise kaitse saajad. Seejuures ei ole välja toodud, paljud neist on üksikud.
Mida ajutine kaitse tähendab?
Need on enamasti Ukraina sõjapõgenikud, kellele on antud rahvusvaheline kaitse.
Kuidas toimetulekutoetust taotleda saab?
Toetuse taotlemine käib inimese elukohajärgselt ehk KOV-is. Ta teeb sinna taotluse, esitab vajalikud dokumendid, mis selleks on vaja. Ja seda peab iga kuu esitama, kuna iga kuu hinnatakse abivajadust uuesti.
Tihti räägitakse sellest, et millises linnas/omavalitsuses on kõige parem elada. Kas toimetulekutoetus peegeldab ka seda, et näiteks Viimsis inimesed ei taotle seda?
Osades kohalikes omavalitsustes on taotlejaid vähem. Kõik ikkagi oleneb sellest, kui palju on omavalitsuses inimesi. Lisaks toimetulekutoetusele on kohalikul omavalitsusel palju erinevaid toetusi. Aga kõik – nii toimetulekutoetuse kui KOV‑i toetuse saajad saavad toiduabi. Selle suurus iga leibkonna liikme kohta on 30 eurot kvartalis (selleks antakse toidukaart) ja lisaks on võimalik saada annetatud toiduabi. Toidukaart on magnetkaart, millega saad poest osta. Praegu on sellega liitunud ainult Rimi. Selle eest ei saa aga osta alkoholi ega tubakatooteid, see on mõeldud ainult esmatarbekaupade ostmiseks.
Kas toimetulekutoetus määratakse ainult kahesaja eurose piirmäära järgi, et kui mul jääb näiteks 170 eurot kätte, siis minu toimetulekutoetus on 30 eurot?
Jah.
Ja kui kellelgi jääb 198 eurot kätte, siis ta saab toimetulekutoetust 2 eurot?
Jah.
Kas inimesed proovivad leida viise, kuidas toimetulekutoetusele positiivne vastus saada? Kas kantakse sisse suuremad elamiskulud või väiksemad tulud, kui need tegelikult on?
Jaa. Meil on mure sellega, et on inimesi, kes ei esita tõeseid andmeid ja leiavad viise, kuidas „skeemitada“. Ma ütleks, et toimetulekutoetus on tõesti minimaalne abi puuduses olevale inimesele. Lisaks toimetulekutoetuse maksmisele võib inimene vajada ka muud tuge või toetust ning KOV peab talle tagama vajadusel toetavaid teenuseid. Mida kauem on inimene toimetulekutoetuse saaja, seda tõenäolisemalt satub ta mugavustsooni ja harjub selle rahaga hakkama saama. Aga ainult toetus ei päästa inimest vaesusest, tal on vaja pingutust, kuidas rahaliselt paremini hakkama saada, õppida midagi juurde, mida ise saaks enda toimetuleku toetamiseks teha, et saaks paremini hakkama.
„See ongi raske, aga inimesed on tegelikult andekad.“
Inimene võib ju tõesti minna ka mugavustsooni, kus ta käib iga päev 8 tundi tööl ja talle jääb kätte 200 eurot versus see, et ta üldse ei lähe tööle ja saab omavalitsuselt 200 eurot ja teeb juhuotsi. Selline skeem on tavaline?
Jah, siis ta ei ole esitanud õigeid andmeid. Sissetulek on igasugune sissetulek, mille ta peaks taotlusele kirja panema. Liigume selles suunas, et toimetulekutoetuste süsteem oleks üle-eestiliselt ühetaolisem ja et Eestis ei oleks sellist ebavõrdsust.
Ma olen alati mõelnud, et kuidas saab üksikema, kes käib kogu aeg tööl, saab palka 800–900 eurot, aga tal on kaks last ja pool sellest palgast võtab üür. See tundub täiesti ulmeline, kuidas tema peaks ellu jääma ilma ühegi skeemita. Kuidas ta ära toidab inimesed? See kahesajaeurone piir on selline nibin-nabin…
Tegime eelmine aasta enda osakonnas katsetuse, kas on võimalik ära elada 200 euroga. Minimaalsete kuludega hästi planeerides on see võimalik, aga see on tõesti mõeldud tegelikult ainult ajutisena, 1–2 kuud. Osad ongi need, kes on jäänud kehva olukorda, on mõni elumuutus ja taotlevad toetust 1–2 kuuks. Siis lähevad nad jälle uuesti tööhõivesse ja lahkuvad. Teised vajavad pikemalt toetamist. Kui üleüldiselt vaadata, siis toimetulekutoetuste saajate/taotlejate arv on vähenenud ja ka vaesus on vähenenud.
Ka need, kes toimetulekutoetust saavad, peavad jälgima, kuidas nädalatega hakkama saada: maksta ära maksud ja jagada ära ülejäänud summa nädalate peale. Tuleks näiteks vaadata lahtist kaupa ja vaadata kilohinda või soodushinnaga tooteid. See ongi raske, aga inimesed on tegelikult andekad välja mõtlema lahendusi.
Kust otsast pihta hakata? Kui ütleksin kahe lapse üksikemale, kes töötab miinimumpalga eest, et õpi midagi uut juurde, vaatab ta mind ilmselt kurja pilguga.
Palgatasemed on seotud haridusega. Kui mul ongi põhiharidus, siis tõenäoliselt saangi töid, mis on madalama palgaga. Sa võid ikkagi minna töötukassasse karjäärinõustaja juurde ja vaadata, mis sul silma särama paneb. Tõesti, väikeste lastega on raske. Aga tuleb näha enesetäiendamisvõimalusi ja eelarvet jälgida, planeerida. Annab sihte seada. Väikeste lastega tuleks leida hoidja lähedaste näol ja saada natuke vaba aega iseendale.
Praegu on paljudel KOV-idel ka psühholoogiteenus, majandamisnõustamine või muud toetavad teenused. Oleme koondanud abistava materjali finantsinspektsiooni tarbijaveebi minuraha.ee, kus on olemas info, mida teha, kuhu pöörduda, kuidas paremini oma rahaasju planeerida ja sihte seada.
