„Nähtamatud“ 13. osas uurime, mida näitavad Eesti tugikeskustesse pöördumised, sealhulgas mida naised tugikeskustelt ootavad ja mida keskused pakuvad. Olgu siinkohal rõhutatud, et tugikeskuste poole saab pöörduda ka ilma isikuandmeid avaldamata – see võiks julgustada sinna pöörduma neid, kes seda teisel juhul ei teeks. Külas on Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja Vaike Pähn. Saadet juhib Taavet Kase.

Juhtumikorraldaja on spetsialist, kes toetab tööotsijaid nende teekonnal, aidates lahendada erinevaid tööotsinguid takistavaid probleeme – olgu need seotud tervise, elukorralduse või vajadusega ümber orienteeruda uuele ametile. Tihti inimesed ei teagi sellest teenusest ega oska seda küsida. Kuigi esmaseks kontaktiks Töötukassas on töövahenduskonsultant, suunatakse keerulisematel juhtudel inimene juhtumikorraldaja juurde.

Kuidas peaksid lähedased tegelema olukorraga, kus nad avastavad, et keegi nende lähikonnast on endalt elu võtnud? Sellest teemast ei taheta väga rääkida ja see on kuhugi vaiba alla ära pühitud, aga täna räägime. Podcasti „Nähtamatud“ 11. osas on külas on Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. Saadet juhib Taavet Kase.

Ka seekord aitame veidikenegi nähtavamaks saada olulisel osal ühiskonnast – pea iga viies Eestimaa elanik ei tule endaga piisavalt toime. Külas on sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Kaie Pukk, kes räägib toimetulekutoetusest ja selle saajatest. Saadet juhib Taavet Kase.

Eestis on puue 110 000 inimesel. „Nähtamatud“ saatesarja seitsmendas episoodis räägime puuetega inimeste ja nende...

Eesti Kogelejate Ühingu kõnemees Meverik Vaiksaar hakkas kogelema, kui oli kümneaastane. Tänaseks on ta probleemist...

Saatesarja „Nähtamatud“ 9. episoodis on külas Annika Jaaniks, kelle läbipõlemise lugu võiks olla hoiatavaks punaseks lipuks kõigile neile, kes kipuvad endale liiga palju (töö)kohustusi võtma. Kuula podcasti või loe artiklist, mis võib juhtuda, kui olla läbipõlenud ja mida teha, et seda mitte kunagi kogeda. Saadet juhib Taavet Kase.

Saatesarja kuuendas episoodis on külas on Remedio.ee kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Dagmar Ainsoo, kel on oskus imelihtsalt lahti seletada terminid nimega ärevus ja hirm. Seda saadet võiksid kuulata või artiklit lugeda kõik ärevushäirete käes vaevlevad inimesed, sest mitmete humoorikate näidetega vestluse läbi mõistad ennast või ärevat lähedast ehk palju paremini. Saatejuht on Taavet Kase.

Podcast’i „Nähtamatud“ viiendas episoodis räägime sellest, mis juhtub siis, kui ühel hetkel hakkab lähedane veidralt käituma: vähehaaval hakkavad kaduma lihtsad igapäevased oskused nagu telefoni või televiisori kasutamine, orienteerumine või söömine. 80% inimestest arvab, et dementsus on vananemise normaalne osa, aga see väide on väär. Kuidas haigust nimega dementsus ära tunda ja mismoodi lähedast selles aidata?

Podcasti „Nähtamatud“ neljandas episoodis on külas tegevusjuhendaja Ly Ristikivi, kes räägib avameelselt teenusemajades toimuvast, mida avalikkus ettegi ei kujuta. Põnevat vestlust juhib Taavet Kase.

Podcasti „Nähtamatud“ kolmandas episoodis räägib karismaatiline näitleja ja Eesti Näitlejate Liidu juhatuse esimees Reimo Sagor sellest, mil moel võib näitleja ühiskonnas nähtamatuks jääda. Kas me teame, millist tööd tuleb teha lava taga tegelikult? Ja mis hinnaga? Vaata avameelset saadet või loe intervjuud. Vestlust juhib saatejuht Taavet Kase.

Podcasti „Nähtamatud“ 2. episood võtab ette juba konkreetse nähtamatute grupi – sotsiaaltöötajad, kes teevad igapäevaselt rasket tööd väikse palga eest, aga kes ei tõsta häält. Miks? Teemast räägib lähemalt Eesti Sotsiaaltöö Ametiühingu eestvedaja Deiw Rahumägi, keda intervjueerib Taavet Kase.

IPF Digital panustas Baltikumis eelmisel aastal läbi viidud uuringusse, mille eesmärk oli Balti riikides üles leida nähtamatud inimesed. Kes nad on, milliseid muresid kannavad ja kuidas mõjutab nähtamatuid gruppe Eesti majandusseis?

Uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline on nende inimeste osakaal, kes on majanduslikult ja/või sotsiaalselt ühiskonnast tõrjutud või märkimisväärses tõrjutuse ohus. Balti riikides kõige enam on niinimetatud nähtamatuid Lätis, Eestis on nende osakaal elanikkonnas kõige väiksem.

Baltimaades viidi esmakordselt läbi võrdlusuuring, et selgitada välja, milline on nende inimeste osakaal, kes on majanduslikult ja/või sotsiaalselt ühiskonnast tõrjutud või märkimisväärses tõrjutuse ohus. Balti riikides kõige enam on „nähtamatuid“ (ing k „invisibles„) Lätis, Eestis on nende osakaal elanikkonnas kõige väiksem.

Baltimaades esmakordselt läbi viidud võrdlusuuring näitas, et Eestis on 178 000 sotsiaalsest tõrjutusest ohustatud inimest, Baltimaades kokku 957 000.

Hiljaaegu viidi Baltimaades esmakordselt läbi uuring, mis tõi välja, et Eestis elab 178 000 niiöelda nähtamatut inimest. Kes nad on ja kas sind ohustab „nähtamatuks“ saamine?

Kuku raadio äratab teid igal argipäevahommikul kell 6 kuni 10. Ainus hommikuprogramm Eestis, mis kiirendab tööpäevade...

Info- ja meelelahutusprogramm "Suvehorisont". Ainult kõige huvitavamad uudised Eestist ja maailmast, võluvad...